51. Deitimistest. + Baklažaanirisotto.

Säilituses läheb hästi, tänan küsimast. Tänane number oli näiteks 83,2 kg.

Ma katsetasin mitmel viisil ja jõudsin lõpuks selleni, et olen kaloraažilt "langetus +10%" ja lihtsalt võtan asja lõdvemalt. Kaks mõõdukalt kavavälist toidukorda pluss peaaegu-vabavara arbuus mahuvad niiviisi ka ära, ilma et kaal kerkiks.

Nagu eelmise postituse kommentaaris Matildale mainisin, on mul isiklik elu hetkel parasjagu segane. Sõber on ikka Sõber - ta on tõesti kõige lähedasem inimene mu elus - küll aga on asjalood sellised, et ma olen nüüd aktiivselt kohtingute lainel.

Ja no sellega seoses on mul ikka väga suur hulk Emotsioone. Sest mul on ju kogemus sellest, kuidas oli kohtingutelainetel surfata kolmekohalises kaalunumbris naisterahvana.

Ütleme nii, et on raske mitte kibestuda.

Asi pole matchide arvus, asi pole isegi selles, kui palju reaalset juttu hakatakse tegema. Ma olin paksemana suurepäraselt teadlik, et olin n.ö. nišitoode. Suurem osa meestest suuri naisi ei fänna, aga neil on oma austajad olemas. Nüüdki on kaks endist austajat mulle tulnud ütlema: "Hästi tehtud ja tubli tüdruk, aga, krt, kahju on ka" 😀

Asi on selles, millist juttu minuga nüüd aetakse. Nüüd järsku olen ma intelligentne, arukas, huvitavate hobidega ja musta huumoriga põnev inimene. Muutunud on ka käitumine minuga, kui reaalselt kokku saadakse. Minust on järsku on saanud austust vääriv inimene!

Mis siis, et muutunud on ainult minu keha.

Ja kuna kibestunud inimest ei taha keegi (ma ise ka ei tahaks), siis ma panin mõneks ajaks selle poe kinni ja olen mõnda aega Päris Vallaline ja lasen sellel settida. Ma tean, et ühel hetkel ma mõtlen selle enda jaoks "paika", aga hetkel veel ei suuda.

Muidu aga kaualubatud baklažaanirisotto. Mul läks selle kavasse timmimisega jubedalt aega, siis aga ei tahtnud seda reaalselt kokata, sest palav oli. Risottot aga, teadagi, tuleb vaaritada pliidi taga seistes. Nii et kui nüüd jahedam oli, käärisin viimaks käised üles ja tegin ära.

Jube hea sai, kuigi väljanägemine on kahtlane.

Nagu ikka - soovitan teha mitmekordse koguse, et õli kogus oleks piisav, et riis potti kinni ei jääks.

Baklažaanirisotto

498 kcal

70g riis

35g juust (rasva 24-26%) - Emmental

5g oliiviõli

220g baklažaan

40g sink, sealihast (rasva 4%) - Prosciutto cotto

30g sibul

5g küüslauguküüs

400g vett

Maitseained:

sool (meresool või värviline)

münt

puljong

valge pipar

valge vein

• Jaga õli kaheks - pool on riisile, pool baklažaanile. Keeda valmis köögiviljapuljong.
• Haki sibul ning klaasista see ettevaatlikult oliiviõlis koos kestas oleva küüslauguküünega. Samal ajal puhasta baklažaan ning lõika kuubikuteks.
• Lisa baklažaan kuuma õlisse ning kuumuta tasasel tulel kas 10 min või poole küpsusastmeni.
• Eemalda küüslauguküüs, lisa kulbitäis köögiviljapuljongit, et küpsemist hõlbustada. Mõne minuti pärast pane osa baklažaanisegust saumikseri klaasi, lisa piparmünt, sool, valge pipar ja veel pisut puljongit. Blenderda segu kreemjaks.
• Teises potis kuumuta õlis riis, kuni see on läbipaistev, siis lisa sorts valget veini ja auruta see välja. Seejärel lisa järk-järguliselt kulbitäie haaval köögiviljapuljongit.
• Mõne minuti pärast lisa baklažaanikreem ja jätka puljongi lisamist.
• Kui riis on peaaegu valmis, lisa ülejäänud baklažaanikuubikud, sool, valge pipar ja sega korralikult. Sega sisse riivitud emmentali juust.
• Lõika sink paksudeks ribadeks ja pruunista need samas kastrulis, millega baklažaane küpsetati.
• Serveeri risotto kuumalt, kaunista singiribade ja piparmündiga.

 

49. Edevus. + Penne ricotta ja baklažaaniga.

Ma ütlesin kohe, et see kuum hoiab vett kinni ja mu "päris" kaalunumber on väiksem. Kohe, kui ilm maha jahtus, kukkus ka kaalunumber kolksti alla. Jooksin jaaniööl wc vahet nagu hullu ja - hoolimata eelmise õhtu liha söömise orgiast - näitas hommikune kaalunumber 84.8. Sinna on see tänaseni pidama jäänud. Nii et -1.2 kg eelmise nädalaga võrreldes.

Kuigi ma olen enam-vähem algusest peale rääkinud, et mulle ei meeldi, kui mu kaalulangetust kommenteeritakse, eriti, kui see käib vormis: "Sa näed NÜÜD nii hea välja!!!", siis ma avastasin end viimasel nädalal sellelt, et päris aus olles ma tegelikult edvistan. Ikka täiega.

Ostsin endale uue kleidi. Põlvini ja õlgu paljastava. Mul on laiad õlad ning jõuksis käimisega on mu õla- ja käsivarre lihaste piirjooned ka välja tulnud. Lisaks olen ma sõna tõsises mõttes "suure kondiga", rangluu paistis välja juba 95 kg peal, aga nüüd on eriti selgelt välja joonistunud. Ma olen teadlik, et naiste puhul ei peeta laiu õlgu ilusaks, aga mind üldse ei huvita. Mina olen oma õlavöötme üle uhke ja demonstreerin seda täiega.

Matilda kunagi kurtis, et lihaselised sääred olla koledad. Minule, vastupidi, on lihaselised sääred kogu aeg meeldinud, nii meeste kui naiste juures. Alati olen imetlenud. Ja, teate - MUL ON NÜÜD KA! Kulturistid näevad roppu vaeva, et suurte lihastega sääri saada. See on tegelikult jumala lihtne - söö end kolmekohalisse kaalunumbrisse, püsi seal aastaid, kõik see aeg kõnni hästi palju, siis võta alla ja voilà! (Kõndimine on oluline osa, niisama raske-olemisest ei piisa säärelihaste kasvatamiseks...)

Nii et jälle - kuigi naiste puhul ei peeta suuri lihaselisi sääri ilusateks (naistel peavad olema ikka saledad sääred), siis mind üldse ei huvita. Mina olen oma säärte üle uhke ning käin põlvini seeliku ja kontsadega, et neid eriti välja tuua.

Mis siis, et keegi peale mu enda neid ei imetle :D

Enesetunne on tähtis!

Ja seda enam on mul sääri näidates hea enesetunne, et tegelikult on minu jämedad sääred olnud miski, mida ma olen terve elu põdenud. Jõuda mingi kehaosaga sinnani, et see muutub põdemise objektist uhkustamise objektiks on... väga hea tunne! Soovitan!

Teisel teemal aga. Kuna eestlastel kipub ikka olema küsimus, et ei tea, mida küll selle baklažaaniga teha, siis lisan veel ühe suvelõhnalise ja hästi lihtsa pastaretsepti.

Muuseas, see pasta peab kindlasti olema torujas pasta. Vähemalt ärge iial mainige ühelegi itaallasele, et säärase kastmega retsepti mõne vigur- või, hoidku jumal!, lintpastaga olete teinud.

Pastade sordid ja nende keetmine on itaallaste jaoks Tõsine Asi, seal on umbes mustmiljon tõde, mida pole kunagi kuhugi kirjutatud, aga Kõik Teavad. Ja see, et teatud tüüpi pastakastmed käivad kokku teatud sorti pastaga, on üks neist Tõsistest Asjadest, mille vastu eksida ei tohi. Kui retseptis on kirjas penne, siis see tähendab torujat pastat. Sarnaseid tüüpe võib omavahel vahetada, erinevaid mitte, näiteks spaghetti ja linguine võib omavahel vahetada, aga spaghetti penne vastu mitte iial. Kui sellist pattu teha, siis kusagil Saapamaal saab üks itaalia vanaema infarkti - see jääb siis teie südametunnistusele.

Penne ricotta ja baklažaaniga

501 kcal

80g makaronid, täistera

100g kohupiim ricotta, maitsestamata (rasva 6,4%)

10g oliiviõli

200g baklažaan

Maitseained:

sool (meresool või värviline)

basiilik

pipar

• Lõika baklažaan kuubikuteks, raputa üle soolaga, pane sõelale ning sellele raskus peale. Jäta vähemalt tunniks ajaks (aga soovitavalt kauem) toatemperatuurile. Seejärel loputa kuubikud kergelt soolast puhtaks.
• Pane penne keema vette, mis on maitsestatud soola ja paari basiilikulehega.
• Baklažaanikuubikud pane pannile. Pruunista need õlis, kuhu on lisatud ka paar lehte basiilikut. Lisa väheke soola.
• Maitsesta ricotta soola, pipra, tilga õli ja hakitud basiilikuga, võid lisada ka pisut pasta keeduvedelikku. Sega korralikult, et ricotta muutuks kreemjamaks.
• Nõruta pasta.
• Lisa nõrutatud pasta pannile baklažaanide juurde. Sega. Seejärel lisa ricotta, sega, pane taldrikule, jahvata peale pisut pipart ja serveeri kohe.

 

47. Suvi. + Spaghetti alla melanzana.

Oi, kuidas ma naudin praegust aega. Käin mööda turgu ja kuhjan värskeid! lõhnavaid! maitsvaid! odavaid! köögi- ja puuvilju korvi. See nutune talvine aeg, kui isegi itaallaste tomat maitses nagu plastmass, on õnneks möödas!

Avastasin siin soojade ilmadega, et ma olen talvega hankinud endale supervõime - ma talun nüüd kuuma! Paljud suure kaalu kaotajad räägivad, et neil on talvel kohutavalt külm. Mina sellest, ausalt, üldse kuidagi aru ei saanud, ainult käte ja jalgade labad muutusid täiesti jäiseks, veel mai keskel käisin kinnastega ning olin kodukontoris kolme (jah, kolme) paari sokkidega. Aga külmetavad käed ja jalad on muuhulgas ka madala rõhu ja alatalitava kilpnäärmega seotud. Nii et ma arvasin, et ju siis minu termoregulatsioon pole kaalukaotusest eriti mõjutatud.

Tuleb välja, et eksisin.

Ma vist enam ei higistagi sooja ilmaga. Ootame selle 31 kraadi ära, siis oskan uuesti öelda, aga, ausalt, kui korraks 26 viskas, siis ma "tunde järgi" arvasin, et selline mõnus 21 on. Kui siis kõrvalt kurdeti, et palav, vaatasin kraadi ja imestasin.

Kusjuures kui ma gümnaasiumi ajal praeguses kaalus olin, ma kuuma ei kannatanud, nii et see supervõime ei tule vist otseselt õhemast polstrist, vaid vist hoopis treenitumast kehast. Ma nimelt lõpetasin ka trennis higistamise ära ühel hetkel. Rasked kükid ja jõutõmbed veel teevad särgi märjaks, muidu aga trenn mind enam higistama ei aja. Kusjuures see muutus tuli põhimõtteliselt kahe nädalaga kusagil detsembris. Lihtsalt ühel hetkel avastasin, et ma ei kasuta enam oma treeningrätti üldse.

Ma pean ütlema, et olen päris rahul sellega, et ma pole külmakartlikum, samas aga talun kuuma. Mis nii viga elada!

Muidu aga tahtsin hoopis üht retsepti jagada. Ikka sellist, mida Helka ei söö, s.t. pastaretsepti :D

Sain mõned nädalad tagasi väga mitu väga suurt väga valmis baklažaani ning avastasin, et Fitlapis on suur baklažaaniga retseptide puudus. Minu meelest on see täielik korralagedus, sest baklažaan on mõnus, pealegi vabavara. Timmisin siis ühe sitsiilia köögi klassika kavasse. Ja no sai nii hea, et ma olen seda viimaste nädalate jooksul juba neli korda teinud.

Seda pastat on PALJU. Ja kuna nii tomat kui baklažaan on vabavarad, siis laske aga käia ja tehke veelgi suuremad portsud - et keegi rohkem ei kurdaks, et pastaroad on alati väikesed portsud. Iseasi, et liiale minnes pole see ühel hetkel enam pastaroog, vaid baklažaanihautis spagettidega.

Mul on retseptis "juust", sest ma ei kasutanud siin päris parmesani, vaid üht teist sellise rasvasisaldusega kõvajuustu.

Muuseas, see pasta on hea ka fetaga, feta soolasus mängib siin hästi kokku pastakastme hapuka maitsega. Üldse - kasutage suvalist juustu, kõigega on hea.

Ja basiilikut kasutage PALJU. Ma mõtlen "tassitäis basiilikut" stiilis palju. See ei ole maitseaine, see on koostisosa!

Spinat on suhteliselt valikuline, mul täna näiteks ei olnud seda. Ühe korra panin spinati asemel karulauku, oli ka päris hea.

Spaghetti alla melanzana

501 kcal

50g spagetid, täistera

85g kikerherned, konserveeritud, nõrutatud

25g juust (rasva 24-26%)

7g oliiviõli

110g baklažaan

120g tomat

2g mesi

5g küüslauguküüs (1 tk, aga alati võib rohkem)

30g spinat

6g palsamiäädikas

Maitseained:

värske basiilik

sool

pipar

tšillihelbed

• Jaga basiilik kaheks - 2/3 marinaadi ja 1/3 peale. Jaga õli kaheks - pool läheb marinaadi ja pool praadimiseks.
• Sega kausis kikerherned, baklažaan, tomatid ja 2/3 basiilikust. Sega väiksemas kausis kokku pool õlist, balsamico, mesi, tšillihelbed, sool ja must pipar. Vala baklažaanisegule peale ja lase marineerida (vähemalt) 30 min.
• Keeda spagetid ja kurna, aga ära vala kõike keeduvedelikku kraanikausist alla, vaid jäta osa alles.
• Samal ajal kuumuta haudepannil ülejäänud õli, prae selles kergelt küüslauk, lisa spinat ning hauta veel minut-paar, kuni spinat kokku vajub. Alanda kuumust (keskmise peale) ning lisa baklažaanisegu. Hauta 10 min või kuni baklažaan on pehme. Sega järk-järguliselt sisse pasta keeduvedelik. Vajadusel lisa veel natuke soola.
• Sega sisse spagetid ning parmesan, kaunista ülejäänud basiilikuga.

 

43. Karulaugurisotto.

Reedene kaalunumber näitas 87,9 kg, eelmise nädala "ametlikust" näidust 0.6 kg vähem, aga ma võin öelda, et faktiliselt oli see kaaluseisak, sest tegelikult oli ka eelmisel nädalavahetusel kaalunumber täpselt selline. Aga ega ma põe, tahtsingi imeaeglast langust. Pealegi oli mul viimane nädal stressirohke, see aga paneb mu kohe vett täis. Muuseas, kuna esmaspäevast lähevad saalid lahti, ennustan juba ette, et järgmise nädala kaalunumber tuleb plussiga.

Tõsi, ma juba tean, et ma ei hakka seal veel paar nädalat nii intensiivselt käima kui enne piiranguid, sest see tööalane eksamiga lõppev koolitus, mis mind varsti hauda viib, lihtsalt ei anna selleks piisavalt vaba aega. Aga no ikkagi - ma pole pea kaks kuud korralikult jõutõmbeid teha saanud, ilmne ju, et lihas saab selle peale šoki.

Kuna mu fookus on hetkel sellel äraneetud eksamil, siis ma mõnda aega ei targuta ka, kuigi mul on teemasid küll. Aga eks ma võtan need ette hiljem.

Me muidu käisime sõbratariga hoopis karulaugujahil. Nägime mõnda taime.

Eriline karulaugupesto fänn ma pole, ma panen seda hoopis salati ja omleti sisse. Lemmik on aga karulauguga tehtud risotto. Ma ikka üritan igal kevadel seda mõned korrad teha.

Risotto tegemine on selline mõnus köögi-meditatsioon, mulle meeldib sel ajal podcaste või webinare kuulata. Risotto ÕIGE tegemine eeldab nimelt pidevat poti taga seismist. Ma tean küll, et mõnes juhendis pannakse riis põhimõtteliselt hauduma, ma olen isegi itaalia nami-nami vastes Giallozafferanos sellist juhendit näinud, aga no nii ei saa, põhjakõrbemise oht on liiga suur. Ja risottot tuleb teha mõnu ja armastusega.

Ja risottot tuleb kindlasti süüa soojalt ja värskelt valmistatuna. Itaallastel on oma "kood" lausa. Kui sind kutsutakse kl 20ks õhtusöögile, siis eeldab kutsuja, et sa tuled kõige varemalt kl 20.30. Välja arvatud siis, kui lisatakse, et söögiks on risotto - sellisel juhul eeldatakse, et kohale ilmutakse tõesti kl 20.00-ks. See üks ja ainus kord, kus itaallased täpsed on...

Küüslauk on siin selline... soovituslik lisand, aga kindlasti ei tasu sellega üle pingutada. Kui muidu olen ma kindlalt tiimis "rohkem küüslauku!", siis siin roas tuleb leida tasakaal karulaugu küüslauguse maitse rõhutamise ja selle tapmise vahel. Nii et pigem ära pane, kui kahtled. Ja jälle soovitan seda rooga teha mitmekordse koguse, sest muidu jääb võid riisi jaoks kuidagi liiga väheks.

Karulaugurisotto

506 kcal

Toiduained

Palju karulauku

65g riis

45g parmesani juust (rasva 30%)

9g või (rasva 82%)

65g sibul

(1 tk küüslauguküüs)

köögiviljapuljong

valge vein (soovitavalt Pinot Grigio)

(sool)

Vesi

• Haki sibul, karulauk (ja küüslauk). Keeda puljong valmis ning pane kõige madalamale kuumusele pliidile sooja.
• Poole võikogusega klaasista poti põhjas keskmisel kuumusel sibul, paari hetke pärast lisa ka karulauk (ja küüslauk). Kui karulauk on "kokku vajunud", tõsta kõik kõrvale.
• Kuumuta poti põhjas ülejäänud või sees riis. Kui või on "ära imendunud", lisa sorts valget veini ning auruta see pidevalt segades välja.
• Seejärel hakka tasapisi kulbihaaval lisama köögiviljapuljongit. Sega pidevalt, kuni see ära keeb, seejärel lisa uus kulbitäis. Jätka nii, kuni riis on pehme. Kui puljongit jääb väheks, võid hakata lisama ka keedetud vett.
• Jätka nii kuni viimase kulbitäieni, aga lisa karulaugu-sibula segu. Keeda viimane kulbitäs puljongit (või vett), tõsta pott tulelt ja sega sisse riivitud parmesan.

PS Ma taipasin praegu, et ma eeldan, et karulauk on vabavara. Ega ma ju tegelikult tea seda... 

40. Madalrõhkkond. + Ahjupasta räimega.

Midagi ei saa teha - toitude pildistamine ning siis nende piltide postitamine ei ole ikka üldse minu teema. See muutus kolme päevaga vastikuks kohustuseks - ja no mis on sellise asja mõte. Ühesõnaga, pärast kolme päeva andsin selle koha pealt alla, kuigi muidu teen grupiga kõik ülesanded kaasa küll, sest need on lõbusad. Ja teiste pilte on ka tore vaadata, kui midagi põnevat on välja mõeldud.

Igatahes näitas kaalunumber täna hommikul 89.5 kg, 0.9 kg vähem kui nädal tagasi. Olen nüüd kindlalt uues kümnendis ja olen jõudnud numbriteni, mida nägin viimati gümnaasiumis ja mille nägemine hakkab emotsionaalseks tegema. Ehk kirjutan neist emotsioonidest kunagi teinekord.

Aga ma läksin nüüd +10% peale tagasi (katsetasin korra algkaloraaži, siia seda kirja ei pannudki), sest ka ilma "päris" trennita on algkaloraažis kaalulangus pisut kiire - ning tagajärjed on juba käes. Vererõhk on mitu päeva madal olnud, eile jõudis sinnamaale, et isegi arvuti taga istudes hakkas iga väiksema liigutuse peale silme eest virvendama. Mul kodus aparaati pole, aga ma oskan juba enesetunde pealt seda suhteliselt edukalt öelda - sellises olekus ei saa ülemine rõhk olla üle 85. Kohv tegi olemise natuke paremaks, aga ma ei taha üldiselt pärast kl 15 kohvi juua.

Huvitav on tõesti, kuidas säilitusrežiimis läheb rõhk kenasti normaalseks (või, noh, elatavaks), aga kui langetama hakkan, siis kukub kolinal alla. Ühesõnaga - kui ma ülekaaluliseks saan, siis ma lähen jälle säilitusrežiimi, äkki seekord siis pikemalt. Kilo veel minna.

Aga no see selleks.

Helka rõõmuks jagan hoopis üht pastaretsepti räimega.

Mulle meeldib hirmsasti meretoit, itaalia köögis (eriti sitsiilia köögis) on palju imehäid retsepte. Ainult et Vahemere kalad on natuke teised kui meie põhjamaised. No näiteks ei ole Läänemeres sardiine. Samas vaatasime me juba ammu, et kõiki sardiiniga retsepte saab üsna rahulikult asendada räime ja kiluga. Mõttes, et üks räim kõik, taksonoomiliselt on nad samas sugukonnas ja ega see maitsegi väga erine.

Ühesõnaga, tuli kalapasta isu ja räim on turul odav. Võtsin aluseks ühe paljudest "pasta con le sarde" retseptidest (otsetõlkes lihtsalt "pasta sardiinidega", ei midagi peent). Enamasti sisaldavad need anšoovist, aga kuna mul seda kodus pole ega ka ühtegi adekvaatset asendust, siis guugeldasin välja variandi, kus anšoovist polnud ja timmisin retsepti kavasse sobivaks.

Jube hea sai, napilt oleks sama hooga kahvlid ka ära söönud.

Alguses mõtlesin panna retsepti pealkirjaks "sitsiiliapärane räimepasta", aga siis sain aru, et see kõlaks sama absurdselt kui "kasahhipärane vaalaliha". Nii et las ta siis olla ahjupasta räimega. Aga teie teate, et aluseks klassikaline Sitsiilia retsept koos selle kandi retseptide tüüpiliste koostisosadega - fenkool, rosinad, piiniaseemned.

Jälle on tegu pasta kohta suuremahulise roaga, räim ja fenkool annavad kenasti mahtu. Sellegipoolest soovitan korraga teha mitu portsu. Puhtalt seepärast, et siis saab originaalretsepti juhiseid järgida. Kui ma olin retsepti ära timminud ja saanud portsu kohta 4 grammi õli ning lugesin seejärel juhendist: "Immergete la cipolla nell'olio", siis ma hakkasin valju häälega naerma. "Kastke sibul õli sisse". Nelja grammiga vähe raske. 12 grammiga hakkaks juba looma...

Ahjupasta räimega

(464 kcal)

40g makaronid, täistera

100g räim

8g seedermänniseemned (ideaalis piiniaseemned)

175g fenkol

20g sepik (kaera, rukki, täistera)

4g oliiviõli

8g rosinad

25g sibul

Maitseained:

pipar, sool, safran (saab ka ilma)

• Pane rosinad likku. Sepik rösti ja tee sellest riivsai.
• Tükelda fenkool suurteks tükkideks, pane keevasse soolavette, keeda 5 min ja korja välja, KEEDUVESI JÄTA ALLES. Sinna paned hiljem keema pasta (aga hiljem, muidu jääb ootama)
• Prae sibul õlis klaasjaks, võta kuumus maha, lisa räim ja pruunista see.
• Tükelda fenkool väiksemaks.
• Lisa nõrutatud rosinad, seedrimänni seemned, fenkool, sool, pipar, safran ja hauta keskmisel-madalal kuumusel 15-30 minutit.
• Pane ahi sooja (200 kraadi). Pane pasta fenkooli keeduvette keema ja nõruta.
• Lisa keedetud pasta pannile. Sega ja prae kergelt läbi.
• Tõsta pasta ahjuvormi, pane peale sepikust tehtud riivsai ning pane 10 minutiks ahju - kuni riivsai pruunistub.

 

37. Haige. + Hautatud salat hernestega.

Eilne kaalunumber oli 91.8, eelmise nädalaga võrreldes -1.2 kg. Kahtlustan, et mul toimub praegu samasugune kiire kaalulangus, nagu ikka inimestel, kes kaalulangusega alustavad.

Trenni olen sel nädalal väga vähe teinud. Jäin kusagil öösel vastu neljapäeva haigeks. Mingisse hingamisteede viirusesse, ei tea, millisesse, sest ma testi pole läinud tegema. Ei näe lihtsalt mõtet, sisulises isolatsioonis olen niigi, töötan kodukontoris, süüa toob juba ammu Rimi, eks ma siis lihtsalt väldin ka neid üksikuid muid "inimeste sekka" minekuid, mis mul veel olid (no käisin eelmisel nädalal apteegis, kus APTEEKER maski taga köhis nagu tuberkuloosihaige) ja sõitsin mõned korrad ühistranspordiga. Kurb on ainult see, et Sõpra ma nüüd ka mõnda aega ei näe. Aga no elame üle, ennegi elatud.

Muud ei ole midagi, kui et see pikalt kestnud madal palavik võtab suhteliselt läbi, päris rääbise tunne on peal ausalt öeldes.

Mis muidu Rimisse puutub, siis nad teevad vahepeal päris koomilisi asendusi. Tellisin neilt viimati ühe suure salatipea, sest mõtlesin, et peaks hakkama rohkem rohelist salatit sööma. Ilmselt oli neil salatipea otsas, seega asendasid nad selle kuue salatiga potis (ilmselt hinna järgi). Kuue salatipotiga, kordan veelkord. Kuuega! See on nüüd näide sellest, kuidas Universumile tuleb oma soove täpselt esitada, sest päris seda ma küll silmas ei pidanud "rohkema salatisöömisega"...

Igatahes tuletas Sõber mulle meelde, et salatit saab hautada (teadjamad, mis "braising" eesti keeles on? Sõnaraamat ütlebki "hautamine", aga "braising" ja "stewing" pole päris sama asi ning minu jaoks on "hautamine" just "stewing"). Googeldasin välja sellise retsepti - minu üllatuseks pidi seda väga vähe timmima, et kavasse sobiks. Natuke herneid vähemaks võtma ning koor peab kindlasti olema vahukoor, muidu ei saa retsepti paika.

Arusaadavalt töötaks see retsept paremini "kõvema" salatiga (nt rooma salati või Pak Choy'ga), aga hariliku lehtsalatiga saab ka, lihtsalt tuleb vähem hautada.

Hautatud salat hernestega

(1 portsjon 513 kcal)

440g herned

20g vahukoor (rasva 35%)

8g või (rasva 82%)

435g lehtsalat

225g kanapuljong (fs goods)

35g sibul

• Haki sibul, lõika salatipead pikuti pooleks. Tee puljong valmis, kui see juba pole ja puljongikuubikut kasutad!
• Sulata pannil keskmisel kuumusel või ning prae sibul klaasjaks. Aseta salatipead sibulate peale ning prae 30 sekundit, seejärel keera need ümber ning prae veel 30 sekundit. Vala peale puljong, kata kaanega, keera kuumus miinimumini ning hauta 10 minutit.
• Eemalda ettevaatlikult salatipead (pane näiteks sõelale), lisa pannile herned, tõsta kuumust ning kuumuta, kuni umbes pool mahladest on aurustunud. Seejärel lisa koor ning kuumuta läbi.
• Pane salatipead taldrikule ning lisa herne-koore segu.

Tegu on väga suure portsuga (BBC lehel olnud neljale inimesele ports on üks minu ports), lisaks pole see juba oma olemuselt mitte põhi- vaid kõrvalroog. Mulle tundus, et see sobiks hästi veiselihaga ning tegin "teiseks" retseptiks ühe oma lemmiku "Veise steik sibulamoosiga rukkileival", v.a. et steigi asemel olid liharibad. Sobis hästi kokku küll!

 

36. Liimime kokku. + Räimepasta retsept.

Tänahommikune kaalunumber näitas 93.0, nädalaga -0.7 kg. Ma kusagil nädala keskel läksin langetuse peale tagasi, panin esialgu +10%, et hästi aeglane minek olek. Aga jäin mõtlema, et arvestades koroonast tingitud trennipausi võib juhtuda, et ühel hetkel võib langetaja algkaloraaž ka täitsa aktseptaablilt aeglase tulemuse anda.

Meitel siin nimelt lund pole, nii et suusatada ei saa. Trummis/Pirital on kunstlumerajad, aga neile ma keeldun minemast, seal sõidavad lükrasse pakitud atleetid nagu trammi peal. Eks ma muidugi püüan kodus sõna tõsises mõttes kummi venitada, aga kodus treenimine ei ole minu jaoks see, midagi pole teha. Ma ei saa kummiga kontrollida raskust. "Tunde järgi" pole nagu ikkagi õige asi.

Muidu aga ei läinud ma mitte haiguslehele, vaid võtsin selle nädala hoopis puhkuse. Tegelesin mõõdutundetu magamise ja lugemisega. Jalutamas käisin ka. Jõuksis enam ei käinud, sain eelmisel nädalal negatiivse testitulemuse ja leidsin, et kuidagi väga narr oleks vahetult enne saalide lukkupanekut sealt viirus üles korjata.

Ega mul ju midagi otseselt lahti olnudki. Jah, üks vana haav rebiti mõned nädalad tagasi lahti ja ma "leinasin" seda, aga tegelikult on tegu kõige lihtsama pimedusest tuleneva meeleolulangusega. Ilma selleta poleks ka vana haava lahtirebimine nii mõjunud. Ma tabasin juba mitu aastat tagasi ära, et pime aeg mõjutab mind rohkem kui hea on ning olen seepärast aastaid sättinud ühe puhkuse oktoobrisse ja üritanud veebruari lõpus-märtsis mingi pika vaba nädalavahetuse tekitada. Aga no, teadagi, kuidas sellega nüüd läks ja tulemus on käes ka. Nii augus pole ma aastaid olnud.

Aga puhkus aitas, juba on täitsa mõnus olla.

Ma olen sel nädalal keskendunud oma igasuguste erinevate pastade hävitamisele, mida mul köögikapid maast laeni täis on. Noh, et saaks uusi asemele tuua ja teha. Viimati tegin seepiatindiga pastat, täistera ja puha. Tint annab pastale kerge "mere" maitse ning sobib jube hästi igasuguste kalade ja mereandidega. (Poest leiab ka musta pastat, kuigi ma pole kindel, kui täistera see on).

Kevaditi, räime ajal, teen ma selle musta pastaga sageli räimepastat, timmisin nüüd retsepti kavasse sobivaks ja tegin taas. Muuseas, selle retsepti eriline boonus on kogus. Kui muidu teatakse Fitlapis pastaroogasid kui väikese mahuga sööke, siis siin annab räim päris palju mahtu.

Ja erinevalt Sõbrast, kes oskab seda rooga teha nii, et kalad jäävad terveks, muutuvad minul sibul-tomat-räim-petersell ühtlaseks pläustiks, nii et ma juba vabandan ette selle pildi pärast. Aga maitseb hea, ausõna!

Räimepasta

1 ports, 468 kcal

165g räim

55g pasta

7g õli

90g kirsstomatid

30g sibul (valikuline)

petersell (palju!)

kuiv valge vein

pipar, sool

sidrun

Tomati ja sibula kogus võta tunde järgi, mõlemad on vabavara ja ma panin nii, et retsept klappima saaks. Mulle meeldib sibulasemana. Ja peterselliga ära koonerda, see ei ole siin roas maitseaine, vaid korralik koostisosa! Ikka viiest-kuuest oksast räägime...

Tükelda sibulad ja tomatid ning kala. Haki petersell. Pane pasta keema. Poole koguse õliga prae läbi tomat ning sibul (lisa soola ja pipart). Võta tulelt ning pane kõrvale. VÕTA TULI MADALAKS! Teise poole õliga prae räimed (lisa soola ja pipart). Pane tomat-sibul pannile tagasi, lisa suurem osa petersellist (pisut jäta kaunistuseks). Sega läbi. Lisa sorts veini ja lase aurustuda. Selleks ajaks peaks pasta keenud olema - nõruta ja lisa pannile ning sega läbi. Tilguta pisut sidrunimahla peale (aga mitte palju, mu arvates see räimele ei sobi) ning serveerides lisa veel peterselli.