43. Karulaugurisotto.

Reedene kaalunumber näitas 87,9 kg, eelmise nädala "ametlikust" näidust 0.6 kg vähem, aga ma võin öelda, et faktiliselt oli see kaaluseisak, sest tegelikult oli ka eelmisel nädalavahetusel kaalunumber täpselt selline. Aga ega ma põe, tahtsingi imeaeglast langust. Pealegi oli mul viimane nädal stressirohke, see aga paneb mu kohe vett täis. Muuseas, kuna esmaspäevast lähevad saalid lahti, ennustan juba ette, et järgmise nädala kaalunumber tuleb plussiga.

Tõsi, ma juba tean, et ma ei hakka seal veel paar nädalat nii intensiivselt käima kui enne piiranguid, sest see tööalane eksamiga lõppev koolitus, mis mind varsti hauda viib, lihtsalt ei anna selleks piisavalt vaba aega. Aga no ikkagi - ma pole pea kaks kuud korralikult jõutõmbeid teha saanud, ilmne ju, et lihas saab selle peale šoki.

Kuna mu fookus on hetkel sellel äraneetud eksamil, siis ma mõnda aega ei targuta ka, kuigi mul on teemasid küll. Aga eks ma võtan need ette hiljem.

Me muidu käisime sõbratariga hoopis karulaugujahil. Nägime mõnda taime.

Eriline karulaugupesto fänn ma pole, ma panen seda hoopis salati ja omleti sisse. Lemmik on aga karulauguga tehtud risotto. Ma ikka üritan igal kevadel seda mõned korrad teha.

Risotto tegemine on selline mõnus köögi-meditatsioon, mulle meeldib sel ajal podcaste või webinare kuulata. Risotto ÕIGE tegemine eeldab nimelt pidevat poti taga seismist. Ma tean küll, et mõnes juhendis pannakse riis põhimõtteliselt hauduma, ma olen isegi itaalia nami-nami vastes Giallozafferanos sellist juhendit näinud, aga no nii ei saa, põhjakõrbemise oht on liiga suur. Ja risottot tuleb teha mõnu ja armastusega.

Ja risottot tuleb kindlasti süüa soojalt ja värskelt valmistatuna. Itaallastel on oma "kood" lausa. Kui sind kutsutakse kl 20ks õhtusöögile, siis eeldab kutsuja, et sa tuled kõige varemalt kl 20.30. Välja arvatud siis, kui lisatakse, et söögiks on risotto - sellisel juhul eeldatakse, et kohale ilmutakse tõesti kl 20.00-ks. See üks ja ainus kord, kus itaallased täpsed on...

Küüslauk on siin selline... soovituslik lisand, aga kindlasti ei tasu sellega üle pingutada. Kui muidu olen ma kindlalt tiimis "rohkem küüslauku!", siis siin roas tuleb leida tasakaal karulaugu küüslauguse maitse rõhutamise ja selle tapmise vahel. Nii et pigem ära pane, kui kahtled. Ja jälle soovitan seda rooga teha mitmekordse koguse, sest muidu jääb võid riisi jaoks kuidagi liiga väheks.

Karulaugurisotto

506 kcal

Toiduained

Palju karulauku

65g riis

45g parmesani juust (rasva 30%)

9g või (rasva 82%)

65g sibul

(1 tk küüslauguküüs)

köögiviljapuljong

valge vein (soovitavalt Pinot Grigio)

(sool)

Vesi

• Haki sibul, karulauk (ja küüslauk). Keeda puljong valmis ning pane kõige madalamale kuumusele pliidile sooja.
• Poole võikogusega klaasista poti põhjas keskmisel kuumusel sibul, paari hetke pärast lisa ka karulauk (ja küüslauk). Kui karulauk on "kokku vajunud", tõsta kõik kõrvale.
• Kuumuta poti põhjas ülejäänud või sees riis. Kui või on "ära imendunud", lisa sorts valget veini ning auruta see pidevalt segades välja.
• Seejärel hakka tasapisi kulbihaaval lisama köögiviljapuljongit. Sega pidevalt, kuni see ära keeb, seejärel lisa uus kulbitäis. Jätka nii, kuni riis on pehme. Kui puljongit jääb väheks, võid hakata lisama ka keedetud vett.
• Jätka nii kuni viimase kulbitäieni, aga lisa karulaugu-sibula segu. Keeda viimane kulbitäs puljongit (või vett), tõsta pott tulelt ja sega sisse riivitud parmesan.

PS Ma taipasin praegu, et ma eeldan, et karulauk on vabavara. Ega ma ju tegelikult tea seda...