Tänane kaalunumber oli punktipealt sama, mis nädal tagasi, s.t. 98.5 kg. Pärast eelmise nädala suurt langust ja selle nädala trenne pole ka imestada. Kaalunumbri muutus on suhteliselt "aiateivas". Vahet tuleb teha kaalukaotusel ja rasvakaotusel. Pikas perspektiivis peaaegu samad, nädala-paari lõikes üsna erinevad asjad. Kui ma söön vähem kaloreid kui ma kulutan, siis vastavalt termodünaamikale rasv lihtsalt peab põlema, muud moodi ei saa. Ja mina olen kavas olnud ja trenni teinud. Nii et järgmisel nädalal vaatame edasi.
Paar kuud tagasi kurtsin, et ma ei tunne enam oma keha ära - on teine muutunud pehmeks, kuigi ma olen alati olnud "tihke paks". Ilmselt olen ma sellega osaliselt ära harjunud, aga no vähemalt osaliselt tundub, et jõutrenn hakkab tulemusi näitama. Kuigi endiselt on alles volte, mida vanasti ei olnud, siis esiteks on neid oluliselt vähem, teiseks käsi enam ei "vaju läbi", lihast on all tunda. Reitel eriti selgelt, aga käsivartel ka. Ja kui ma sätin end teatud valguses õige nurga alla, natuke silmi kissitan ja kujutlusvõimet kasutan, siis jääb kohati mulje, et delta- ja rinnalihaste piirjooni oleks ka justkui õige pisut näha.
Ma teen üldse huvitavaid anatoomia-alaseid avastusi. Ükspäev näiteks tuvastasin endal rangluu. Hiljuti avastasin, et mu triitsepsil on välimine pea (ülejäänud kaks on turvaliselt lipoödeemi all peidus ja neid ei näe ma ilmselt kunagi). Jube põnev!
Lihasmassi ma kindlasti kasvatanud pole - puhtalt hormoonide pärast ei õnnestu see naistel kuigivõrd, eriti, kui nad selle nimel eraldi ei pinguta. Lihasmassi kasvatamiseks peab üks naine ikka oluliselt rohkem ja mõtestatumalt vaeva nägema, intensiivsemalt treenima ja valgu kogust suurendama kui ma seda teen. Päris nii see ei käi, et kui naine hantli poole vaatab (kangist rääkimata - ja veel RASKUSTEGA KANGIST, OO ÕUDU!), siis on kohe She-Hulk valmis. Aga tugevamaks on lihased kindlasti muutunud - ja see on tore.
Põhimõtteliselt olen ma enam-vähem jõudnud sinnamaale, kuhu ma enne teekonna alustamist arvasingi, et jõuan. Mul on küll mingid pehmed alad, neis on ka suureks jääv/jäänud nahk - reite ja käsivarte sisekügedel, näiteks, aga ülejäänud keha enam pehme pole. Või, noh, on ikka, ega mul on ju ligi-saja-kilose polster üle keha, lihtsalt et selle all on tihke konsistents.
Nii et ma saan aru küll, miks redditi suure kaalu langetajad laulavad oode jõutrennile. Ma laulan ka! Nii lühikese ajaga nii head tulemused! Ja see tunne, et ma olen tugev, on sõltuvust tekitav!
Kuna mulle saalis nii väga meeldib, võtsin uuesti treeneriga ühendust. Esiteks, et uus kava teha - kui 2x nädalas käies on mõttekam teha üle-keha trenni, siis 4x nädalas käies võiks juba eraldi kehaosasid treenida. Teiseks tahtsin mõne harjutuse tehnika üle kontrollida. Ja kolmandaks polnud ma ikkagi kindel, kuidas koormust lisada - enda arvates ma trennis nagu väga ei molutanud, aga ei saanud enam kuidagi seda "parajat väsimust" kätte. Mõtlesin, et las treener seletab üle.
Ta siis seletas. Ütleme nii, et koormus läks suuremaks jah...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar