Tänahommikune kaalunumber näitas 93.0, nädalaga -0.7 kg. Ma kusagil nädala keskel läksin langetuse peale tagasi, panin esialgu +10%, et hästi aeglane minek olek. Aga jäin mõtlema, et arvestades koroonast tingitud trennipausi võib juhtuda, et ühel hetkel võib langetaja algkaloraaž ka täitsa aktseptaablilt aeglase tulemuse anda.
Meitel siin nimelt lund pole, nii et suusatada ei saa. Trummis/Pirital on kunstlumerajad, aga neile ma keeldun minemast, seal sõidavad lükrasse pakitud atleetid nagu trammi peal. Eks ma muidugi püüan kodus sõna tõsises mõttes kummi venitada, aga kodus treenimine ei ole minu jaoks see, midagi pole teha. Ma ei saa kummiga kontrollida raskust. "Tunde järgi" pole nagu ikkagi õige asi.
Muidu aga ei läinud ma mitte haiguslehele, vaid võtsin selle nädala hoopis puhkuse. Tegelesin mõõdutundetu magamise ja lugemisega. Jalutamas käisin ka. Jõuksis enam ei käinud, sain eelmisel nädalal negatiivse testitulemuse ja leidsin, et kuidagi väga narr oleks vahetult enne saalide lukkupanekut sealt viirus üles korjata.
Ega mul ju midagi otseselt lahti olnudki. Jah, üks vana haav rebiti mõned nädalad tagasi lahti ja ma "leinasin" seda, aga tegelikult on tegu kõige lihtsama pimedusest tuleneva meeleolulangusega. Ilma selleta poleks ka vana haava lahtirebimine nii mõjunud. Ma tabasin juba mitu aastat tagasi ära, et pime aeg mõjutab mind rohkem kui hea on ning olen seepärast aastaid sättinud ühe puhkuse oktoobrisse ja üritanud veebruari lõpus-märtsis mingi pika vaba nädalavahetuse tekitada. Aga no, teadagi, kuidas sellega nüüd läks ja tulemus on käes ka. Nii augus pole ma aastaid olnud.
Aga puhkus aitas, juba on täitsa mõnus olla.
Ma olen sel nädalal keskendunud oma igasuguste erinevate pastade hävitamisele, mida mul köögikapid maast laeni täis on. Noh, et saaks uusi asemele tuua ja teha. Viimati tegin seepiatindiga pastat, täistera ja puha. Tint annab pastale kerge "mere" maitse ning sobib jube hästi igasuguste kalade ja mereandidega. (Poest leiab ka musta pastat, kuigi ma pole kindel, kui täistera see on).
Kevaditi, räime ajal, teen ma selle musta pastaga sageli räimepastat, timmisin nüüd retsepti kavasse sobivaks ja tegin taas. Muuseas, selle retsepti eriline boonus on kogus. Kui muidu teatakse Fitlapis pastaroogasid kui väikese mahuga sööke, siis siin annab räim päris palju mahtu.
Ja erinevalt Sõbrast, kes oskab seda rooga teha nii, et kalad jäävad terveks, muutuvad minul sibul-tomat-räim-petersell ühtlaseks pläustiks, nii et ma juba vabandan ette selle pildi pärast. Aga maitseb hea, ausõna!
Räimepasta
1 ports, 468 kcal
165g räim
55g pasta
7g õli
90g kirsstomatid
30g sibul (valikuline)
petersell (palju!)
kuiv valge vein
pipar, sool
sidrun
Tomati ja sibula kogus võta tunde järgi, mõlemad on vabavara ja ma panin nii, et retsept klappima saaks. Mulle meeldib sibulasemana. Ja peterselliga ära koonerda, see ei ole siin roas maitseaine, vaid korralik koostisosa! Ikka viiest-kuuest oksast räägime...
Tükelda sibulad ja tomatid ning kala. Haki petersell. Pane pasta keema. Poole koguse õliga prae läbi tomat ning sibul (lisa soola ja pipart). Võta tulelt ning pane kõrvale. VÕTA TULI MADALAKS! Teise poole õliga prae räimed (lisa soola ja pipart). Pane tomat-sibul pannile tagasi, lisa suurem osa petersellist (pisut jäta kaunistuseks). Sega läbi. Lisa sorts veini ja lase aurustuda. Selleks ajaks peaks pasta keenud olema - nõruta ja lisa pannile ning sega läbi. Tilguta pisut sidrunimahla peale (aga mitte palju, mu arvates see räimele ei sobi) ning serveerides lisa veel peterselli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar