Ma olen seda rääkinud enne ja jään seda alatiseks rääkima - kõndimine on üks alahinnatumaid alasid kaalukaotusel. Mina kaotasin esimesed 20 kg põhimõtteliselt kõndides (olgu, ujudes kah, aga rõhk oli kõndimisel). Käisin eelmisel aastal vähemalt korra nädalas ümber järve ja muidu ka iga päev oma 10 000 sammu täis.
Täna mõtlesin, et pole terve aasta ümber järve käinud, täitsa häbilugu. Nii et tegin ära, aga seekord kepikõnnina. Noh, et oleks teistmoodi natuke.
Ma käisin hiljuti nimelt kepikõnni koolitusel, FB reklaamis, et mu kodulähedasel Järve terviserajal on tasuta trenn, mina aga olin just päev enne seda kappi koristades avastanud kõnnikepid, mis seal julgelt üle 10 aasta juba tolmu kogunud olid. Kappi olin need omal ajal jätnud, sest sain aru, et päris niisama lihtne see ei ole, et muudkui aga kõnnid, seal on tehnikat vaja teada. Nii et kuna kõnnikeppide taasavastamine ja FB reklaam teineteise otsa tulid, võtsin seda Saatuse Sõrmena ja käisin ära.
No ja nii ongi - kepikõnnil on vaja tehnikat teada. Mingi raketiteadus see pole, aga teada on vaja. Suusatamise oskus näiteks segab 🙂, instruktor ütles mulle pidevalt, et ma üritan suusatada. Kui mul hakkas lõpuks asi kätte tulema mõtlesin ise selle vahe enda jaoks lõpuks nii lahti, et suusatamisel on kepid nagu esivedu, kepikõnnil nagu tagavedu.
Ja katsugu keegi öelda, et koormust ei saa - saab küll. Ja just sellist mõnusat aeroobset, mida jaksab tunde hoida.
Neid koolitusi tuleb nüüd tuleval nädalal veel, minge ka, täitsa soovitan.
Ühesõnaga - käisin ümber järve kepikõndi tehes ning oli ilus.
Leidsin ühe hüljatud õunapuu ka. Täiendasin talvevarusid. Jube head õunad!
Ma igatahes kavatsen kepikõnni tõsisemalt käsile võtta, ainult peab välja mõtlema, kus, sest asfalti peal pole ikka üldse see, aga Järve mets on väike kökats, selle kõnnin ma varsti risti-põiki läbi.
Vat, veel üks põhjus, miks on linna vaja normaalset rohevõrgustikku...
---------
Ja nagu lubatud sai - palja kõhuga pilt, kus ma nahka ei venita. See on ilmselt mu elu esimene ja viimane pilt, mille tegemisel ma võimalikult halba nurka ja valgust otsisin, et naha olukord eriti selge oleks. Näo sain küll selles teravas otse ülevalt valguses kaks korda vanemaks...
Aga näete ise ka - seda ei ole näha, et mul on "nahk lahti", sest see pole kortsus ega ripu. Nii et kui mõnel potentsiaalsel mehel on sellega probleem, saab ta (ja mina) sellest teada liiga hilja - siis, kui juba käed küljes.
Nagu näha, oleks rippuval nahal teatud eelis - käiks potentsiaalse peikaga näiteks spas saunas ära, kui tüüp pärast seda veel näole annaks, järelikult ei häiri ja saaks füüsiliseks minna. Minul pole ühtegi loogilist varianti saada enne teada saada.
Oeh.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar