54. Matemaatika.

Eelmisel nädalavahetusel sai päevade viisi Mozarti Requiemi õpitud ja pühapäeval esitatud. Nüüd on bucket listis üks linnuke jälle juures. Aga tänaseni on pea Mozartit täis ning Lux Aeterna fuuga keerutused ei kao sealt ilmselt niipea. Selline tasuta ökopleier - ei võta elektrit ega akut ega midagi.

Kunagi talvel ma juba mõtlesin matemaatikast kirjutada, kui grupis läks korra hirmsaks andmiseks ja inimesed solvusid selle peale, et mõne inimese jaoks on Fitlapi portsud kohutavalt suured. Mulle tuli see nüüd uuesti meelde, kuna kaalunumber hakkas tasapisi ülespoole hiilima.

Selles mõttes, et termodünaamika vastu ei saa. Kaalunumber on sõltuv sisse söödud ja kulutatud kalorite hulgast. Kui kaal tõuseb, siis süüakse energiat rohkem kui kulutatakse. Ainult et see "rohkem söömine" ei käi mitte toidu koguse, vaid toidus sisalduva energia järgi. On täiesti võimalik jõuda tugevasse ülekaalu, süües koguseliselt võrdlemisi vähe - lihtsalt energiarikkaid toiduaineid. Selliste inimeste jaoks ongi Fitlapi portsud suured.

Tegelikult on küsimus lihtsas matemaatikas.

Laias laastus võttes on 1 kg rasva 7000 kcal. S.t. selleks, et 0.5 kg kuus (6 kg aastas) juurde võtta, tuleb iga päev (28 päeva) süüa 125 kcal üle kulutatud kalorite.

1 supilusikatäis õli on ca 120 kcal, eksole.

Kui mu kaal hakkas vaikselt ülespoole ronima, mõtlesin asja üle järele ja sain aru, et olen oma lõdvaks laskmisega pisut liiale läinud ja kehastunud stereotüüpseks keskealiseks, kelle kaal ajapikku pisut juurde tuleb.

Kui suurde ülekaalu jõuavad minu hüpoteesi kohaselt ainult inimesed, kel on söömisega ja emotsioonide reguleerimisega suhe paigast ning kes seepärast regulaarselt üle söövad, siis keskmine keskealisena kosuv inimene liigutab lihtsalt pisut vähem kui noorena ning võtab siit-sealt paar ampsu rohkem.

Mina ei kaalunud vahepeal arbuusi, võtsin aeg-ajalt siit-sealt üleliigseid ampse ning õli panin silma järgi. Kaalu alandades mõõtsin ma kõik energiatihedad asjad nagu õlid, maapähklivõi jms alati täpselt välja, ma ostsin Fitlapi e-poest selle jaoks isegi mõõtelusika, sest paari grammi kaalumiseks pole köögikaal piisavalt tundlik. Silmamõõt aga ei ole kuigi täpne, eriti lihtne on mööda panna just nii väikeste koguste juures. Üldse ei imestaks, kui ma sageli panin kogemata kaks korda rohkem õli.

Lisaks võtsin ma trennis õige pisut lõdvemalt. No näiteks tegin lühemalt sooja ja teinekord viilisin kõhulihaste harjutustest. Vabalt et paari üleliigse ampsu võrra suurenenud kaloritarbimine ja 10 minutit lühem trenn tegid kokku 125 kulutamata kalorit päevas ja panid kaalu kergelt kerkima.

Nii et ma treenin nüüd uuesti oma silmamõõtu, kaaludes asju üle ning lõpetasin trennis ülejala laskmise ära. Võtsin coach Gregi juhtlause "Train harder than last time!" mantraks.

Tulemuseks on nüüd muidugi see, et olen üle keha kange. Ega seda polegi ammu olnud, nii et järelikult tõesti molutasin. Ma olen ise mitu korda öelnud, et koormus on paras siis, kui seeria viimased korrad hakkad nägu krimpsu ajama ja mõttes (või valjult, kuidas keegi) ropendama ning et kui pärast jõuksis käimist ikka üldse kusagilt tunda ei anna, siis on tühja läinud käik olnud. Hea oli seda endale meelde tuletada.

Igatahes langes kaal nende väikeste korrektsioonide peale puhvrisse tagasi. Mida oligi tarvis tõestada.

Idee järgi tahan ma kunagi jõuda tunnetusliku toitumiseni, aga selgelt ei ole selleks veel aeg.