45. Kapist välja.

Ma nüüd olen mõelnud oma Emotsioonide üle ja mingile esialgsele järeldusele jõudnud.

Põhimõtteliselt sain ma aru, et kuidas ma ka ei sooviks, ma vist ikkagi pean enesele tunnistama, et ma olen läbi kukkunud oma esialgse plaaniga kaotada kolmandik oma kehakaalust nii, et mitte keegi mitte midagi ei märka.

Ehk siis - kuna kõik niikuinii märkavad ja nii lihtsalt on, eks ma siis mängin sellega kaasa. Ühtlasi saan ma neid mind häirivaid ahhetavaid ja ohhetavaid reaktsioone oluliselt vähendada sellega, et annan inimestele sotsiaalmeedias avalikult märku, et ma olen tuntavalt alla võtnud. Seepärast tulin ma ka "kapist välja". Enam oma nägu siin ei varja ja mingi aja pärast vahetan nime ka passinimeks ära. Korraga ei hakanud vahetama, muidu poleks inimesed aru saanud, kes kommenteerib. Mine tea, äkki puhun isegi oma Instagrami kontolt tolmu maha ja hakkan seal tegutsema...

Muidu aga käisin ma arsti ja treeneri soovitusel koormustestil ära. Sain teada, et talun koormust hästi, pole häda midagi, aga kuna mul on tegelikult pärilikult tugev soodumus südamehaigusteks ning ma olen just sellises eas, kus pärilikud hädad välja löövad, siis soovitas arst mul aasta pärast uus test teha. Muidu soovitatakse iga kolme aasta tagant.

Arsti hüpotees oli täpselt sama, mis mul endal ja mu ihuarstil - et kuigi ma olen kaalu kaotanud täiesti "by the book" ja tervislikus tempos, siis kaalu ennast on korraga kaotamiseks pisut palju olnud. Koormus südame-veresoonkonnale on tuntavalt teine ning keha ei ole jõudnud end ära "kalibreerida".

Ma mõtlen nüüd, kuidas asjapulkadeni viia seda teadmist, et kui räägitakse tervislikust kaalukaotusest - tervislik on kaotada 0,5-1 kg nädalas - siis lisataks vähemalt väikeses kirjas juurde: "kehtib kuni 20 kg kaalulanguse puhul". Ma saan ju aru küll, et suurem osa kaalulangetajatest kaotabki 10-15 kg, võib-olla seepärast ei peeta seda vajalikuks mainida, aga suure kaalu kaotajad peaksid ikkagi ette hoiatatud olema.

Ühtlasi soovitas tohter mul mitte langetada kaalu alla 80 kg (mu küsimise peale andis loa langetada 79.9 kg peale ka, et saaks 7 ette). Kusjuures ta ei täpsustanudki, miks täpselt, kas ainult rõhu pärast või mingil muul põhjusel veel. Küll aga olen ma nüüd mitu päeva mõelnud, et päris ehtne ja tunnustatud kardioloog soovitas mul jääda ülekaalu (mida 80 kg 172 cm pikkuse juures on). Mis omakorda viitab, et KMI on küll mingi orientiir (näiteks 40 on ikka palju, mis palju), aga järelikult indiviidi tasemel võttes natukene "aiateivas".

Ja siis oli mul veel üks väike, aga oluline saavutus. Ma tõstsin ära oma keharaskuse (tegelikult lausa mitu korda, nii et see ei ole 1RM). Treener kunagi päris alguses ütles, et see on nagu esimene teetähis.

Kui ma talle juubeldava meili saatsin, andis mulle uue tähise - tõsta ära 100kg. Ma nüüd mõtlen, et kuivõrd oma keharaskust tõsta on oluliselt lihtsam kui üle oma keharaskuse, siis äkki oleks lihtsam ennast sajakiloseks tagasi süüa...

Haa, nali! Ma ikka treenin edasi.