28. Pealkirjata.

Tänahommikune kaalunumber oli eelmise laupäeva omast 1.8 kg vähem, s.t. 94.5. Täpselt, nagu ennustasin! Ja seda kõike vaatamata ohjeldamatule söömisele, mida säilitamisrežiim minu kaalunumbris tähendab. Kõik puhtalt seepärast, et keha reageerib trennile nii, nagu keha ikka trennile reageerib - uue, suurema koormusega läheb natukeseks ajaks vett täis, et lihast taastada, ja siis laseb lahti.

Vahepeal kaalun ma puhtalt selliste näidete pärast oma blogiga avalikumaks minna - et äkki, kui rohkem nähtaks, et minu kaal kõigub sellisel viisil ja et see on niivõrd normaalne füsioloogia, et ma suudan seda lausa ette ennustada, siis ehk äkki võetaks seda asja rahulikumalt. Suures grupis ja kaalulangetusblogides on ikka päris sageli näha, kuidas kirjeldatakse, et ollakse kavas ja kurdetakse, et alla ei võeta, kuigi ühtlasi kirjeldatakse faktoreid, mis panevad keha vett kinni hoidma.

Ja siis tulevad suures grupis sellised postitused, mis mind täiesti kivi alla peitu ajavad.

Mul on väga raske lugeda postitusi, milles on väljendatud psühholoogilisi probleeme. Kus kirjeldatakse toitumishäireid, enese vihkamist, enese peale peeglis karjumist, sedalaadi asju. Need "kisuvad" mind ära, triggerdavad, nagu tänapäeva noored ütlevad.

Ka minu kätel on armid. Neid on päris palju, suurem osa neist on (nüüdseks) vähemärgatavad, aga kaks on väga sügavad ja äärmiselt ühemõttelised. Ikka niivõrd ühemõttelised, et mul ei ole mõtet neid "kassi kriimustuseks" valetada, sest keegi pole nii loll, et seda uskuma jääks.

Mingi hea karma peab mul olema, et mul õnnestus nüüdseks 11 aastat tagasi leida endale päris psühhoterapeut. Ja mitte mingi isehakanud uhuunduse "terapeut", vaid aastakümneid psühhiaatrina tegutsenud arst, kes oli terapeudi suuna juurde õppinud.

Terapeudil oli reegel, et kes tahab tema kliendiks saada, peab talle ise helistama - ja veel teatud kindlatel aegadel. Ükskõik, kui suur depressioon, ärevus või sotsiaalfoobia inimesel oli - ise pidi helistama. Mitte ema, elukaaslane või sõbranna. Kindlal ajal. Kes on sääraste asjadega tõsiselt hädas olnud, see teab, kui võimatu ülesanne see võib olla. Mul läks päris mitu kuud enne, kui suutsin kõne teha, aga tehtud ma selle viimaks sain. Küsisin temalt kunagi aastaid hiljem, et huvitav, mitu inimest on selle nõude tõttu hauda läinud. Ta ütles, et võib-olla mõni, aga ta karjäär on piisavalt pikk, et teada, et väga ummikus inimest ei saa aidata enne, kui ta loobub hirmust ja hakkab abi vastu võtma - sest abi ei saa läbi suruda.

Eestis levinud psühhoteraapia suund on CBT. Tõsi ta on, et praegu kasutan ma väga palju CBT võtteid. Aga ilma eelnenud aastatepikkuse psühhoanalüüsita ei saaks ma seda teha. CBT võtted on tegelikult äärmiselt lihtsad. Inimene, kelle IQ on suurem kui kinganumber, suudab kõik need tegelikult ise välja mõelda. Aga sõlmes ajuga inimene lihtsalt ei suuda neid kasutada. Sõlmes aju tähendab pikalt ignoreeritud ja enda eest sügavale peidetud emotsioone(= vajadusi), mis end aju taganurgast välja pressivad ja panevad näiliselt irratsionaalselt käituma.

Nende sõlmede lahti harutamine võtab aega ja tõepoolest eeldab hirmust loobumist, sest hirmuga ei ole võimalik enese vastu aus olla ning enese vastu aus olemata ei ole võimalik üles leida iseenda eest peitu pandud emotsioone (=vajadusi). Nii lihtsalt on. Hirmu olemasolu ei tähenda, et inimene ei taha abi - muidugi tahab, muidu ta seda ei küsiks. Lihtsalt et... ta ei saa võtta vastu.

Nii et kui sääraste niigi mind natuke liialt puudutavate postituste alla tulevad veel kommentaarid, kus uhuu-teraapiaid soovitatakse, mis väidetavalt ühe korraga probleemid lahendavad ja kui ei lahenda, siis inimene lihtsalt ei tahagi... siis see retoorika ajab pehmelt öeldes marru. Küsimus pole selles, et ma ei tea, millest jutt või et mul pole kogemust. Oh ei, vastupidi! Enne päris-psühhoteraapiani jõudmist liikusin ma väga kaua ringi just uhuu seltskonnas. Sealjuures nägin väga lähedalt "kõigile sobivat" inimese 2.0 programmi loomist, mis on rohkem kui ühe inimese segi keeranud. Aga sellest programmi loojad ja propageerijad ei räägi, kuigi segi keeranud inimestest on nad teadlikud. Sest kreedo on, et programm sobib kõigile ja kui ei sobi, siis oled ise süüdi. Programmis viga ei ole, sest et lihtsalt ei saa olla, sest et porgramm sobib ju kõigile, sest et tautoloogia.

Uhuust võib palju abi olla (ma olen seda oma silmaga näinud) - aga soovitada seda sõlmes ajuga inimesele ja öelda, et kui ta kiirelt abi ei saa, siis ta ei püüagi... Kahjuks pole paragrahvi, mille alusel seda teha, aga ma arvan, et põhimõtteliselt tuleks säärase iba ajajad vastutusele võtta.

Mul on hea meel, et Fitlapi adminnid selle jutu grupist kustutasid. Mina aga omakorda õpin ära, et ma selliseid postitusi rohkem ei loe. Ja ammugi ei loe ma nende kommentaare. Ja ilmselt tuleb mul tugevdada oma blokipöialt.

Tõsise jutu leevendamiseks üks kassipilt