Eks ma ühinesingi Jaanuar 2021 grupiga rohkem huvi pärast, et vaadata, mida sellised grupid endast kujutavad, aga pean tunnistama, et mind see ei inspireeri ega motiveeri. Mõttes, et inimesed on erinevad, ma usun,et paljudele on see suureks toeks. Võib-olla on asi ka selles, et mul pole erilist motivatsiooni vaja, olen korduvalt seletanud, et ma jälgin hoolega, et ma justnimelt ei teeks asja motivatsiooni pealt. Aga no igatahes kui ma juba alustasin, ma siis vähemalt kaalun end jaanuari lõpuni reedel ja panen teistega koos tabelisse kirja. Eile sai kirja 96.1, s.t. olen sel aastal alla võtnud 0.9 kg. Hurraa!
Ma olen tegelikult terve nädala emotsionaalse söömise kohta postitust kirjutanud, kustutanud, uuesti kirjutanud, ümber sõnastanud, lühemaks teinud, pikemalt selgitanud, veelkord ümber sõnastanud ja lõpuks selle ikkagi kogu täiega ära kustutanud, sest olen jõudnud järeldusele, et seda ei ole võimalik kirjutada nii, et keegi ei solvuks.
Aga ninnu-nännutades ei ole võimalik öelda, et emotsionaalse söömise vastu ei aita mitte miski muu kui õppida enese vastu aus olema. Sisimas. Päris aus. Päris-päris aus. Miskipärast paistab just ausus enese vastu olevat üks raskemaid asju maailmas, seda on igasugustes kaalulangetusgruppides ja -foorumites eriti aasta alguses väga hästi näha, kui nendega ühinevad perpetuum mobiled, kes söövad ühe võileiva päevas ja püsivad tugevas ülekaalus juba toidu lõhna tundmisest.
Pea kõik redditi edukad kaalulangetajad (ja youtuberid) kirjutavad, et kaalulangetus on 90% psühholoogia ja 10% toitumine-liikumine. Ka minu isiklik kogemus kinnitab seda.
Ma loodan, et kunagi tuleb aeg, kus vaimse tervisega tegelemise juurest kaob stigma ära.
--------------
Tuleb välja, et keegi Redditis kirjutas põhimõtteliselt kõik ära, mida ma mõtlen. See jutt ei ole minu kirjutatud, aga võiks 100% olla, sest kõik vastab tõele - alates sellest, et ma tean, mida tähendab tunne, et ma ei suuda seda kontrollida, lõpetades sellega, mis olukord on praegu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar