Ma ikka ei saa üle, et mina (!!!) saan oma blogisissekandele sellise pealkirja panna. Mina, kes ma olen elu aeg trenni vihanud ja ütlesin esimeses trennis eratreenerile, et kohe, kui mul tuleb "kehka-tunni tunne" peale, siis ma lõpetan ära.
Ühesõnaga - tuleb välja, et kodus saab ka trenni teha. Eile tegin Pamela Reifi videote järgi tund aega trenni, lisaks kõige tugevama kummiga kükke, sildu ja sirge jalaga jõutõmbeid. Pärast kõndisin umbes sama graatsiliselt kui vastsündinud kaelkirjak libedal jääl. Toimis küll! Alakeha-trenn missugune!
Samas olen ma seda tüüpi inimene, kellele sobib rohkem kodust välja trenni minek, nii et eks ma siis üritan praegu endale teadlikult uue, kodus treenimise harjumuse luua, et see oleks olemas, kui motivatsioon mööda läheb.
Viimati ujumas käies sattusin sellisele ajale, kus terve basseini olid vallutanud need, kes on kunagi ujumistrennis käinud. Ma olen küll võrdlemisi kiire ujuja, aga säärastele kipun natuke jalgu jääma, nii igal viiendal-kuuendal otsal. Basseini-etiketi osa on aga teatavasti kiiremale ujujale tee andmine. Ootasin siis parasjagu raja madalamas otsas, et rajanaabrit mööda lasta, kui taipasin, et niimoodi paigal seistes ma hingeldan kergelt.
Ja siis ma jäin mõtlema.
On kaks aeroobset trenni, mida ma väga armastan (või olen armastanud) - ujumine ja suusatamine. Mõlemad meeldivad mulle seepärast, et ma ei hingelda. Seistes seal raja otsas, taipasin järsku, et mõlemad alad annavad ise õige hingamise kätte - peadpidi vee all olles sisse ei hinga (vähemalt mitte üle ühe korra), samuti pole suusatades tõuke ajal loogiline sisse hingata.
Üks põhjustest, miks ma olen elu aeg jooksmist südamest vihanud, on olnud see, et mul läheb hingamine sassi, jooksmine ei anna seda "loomulikult" kätte. Olen küll proovinud igasuguseid skeeme, et 2-2 ja 2-3 ja veel igasuguseid, aga ikka ei midagi. Aga ma jäin mõtlema, et... Nii suusatamisel kui ujumisel on hingamine võrdlemisi forsseeritud ning sisse hingamine järsk ja "suur". Miski, mida ma joostes pole kunagi otseselt proovinud teha. Aga äkki peaks? Palju hääleseadet saanud koorilauljana peaks ma hingamise juhtimisega hakkama saama küll, kui ma ainult teaks, mida tegema peab.
Huvitav, kui keegi õpetaks? Ma nüüd olen guugeldanud seda jooksu-hingamist, aga pole kuigi palju targemaks saanud. Ehk oskab keegi midagi soovitada? Äkki annaks jooksmisele uue võimaluse, kui enam libe pole? Äkki tuleb välja, et jooksmine polegi nii jube asi, lihtsalt mul oli nõuka-aegne kehka-õps, kes ei osanud tehnikat õpetada?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar