14. Trennist veel.

Eilne kaalunumber oli 0.5 kg väiksem kui eelmisel laupäeval, s.t. 100.2 kg. Kahekohaline number juba paistab!

Söögi-rindel pole millestki kirjutada. Olen kavas. Sissekande lõpp? :D

Siis kirjutan trennist.

Vastasin Triinule eelmise postituse kommentaarides, et kaamose juures paistab olevat ainus asi, mis päris august alla kukkumast hoiab, liigutamine. Igasugune, kasvõi tolmu imemine. Liigutamine vallandab endorfiine JA hoiab tegevuses, mistõttu pole füüsiliselt võimalik kogu aeg süüa. Häda selle juures on ainult, et seda on kohati lihtsam öelda kui teha, sest kaamos-masenduse eripära on just pea füüsiliselt tajutav raskus, mis tahab diivani sisse vajutada.

AGA!

Just seepärast ma kirjutasingi mõned nädalad tagasi, et vaja on harjumust, sest motivatsioon võib sind maha jätta! Ja mul on hea meel, et ma suutsingi selle trennis käimise harjumuse enne endale luua, kui kaamos tuli ja kõik maadligi vajutas. Tookord kirjutasin, et hakkan ilmselt 2x nädalas jõusaalis käima (pluss kord nädalas ujumas), aga tegelikult olen kõik see aeg käinudki 3x nädalas jõusaalis ja kord nädalas ujumas. Kui mitte sagemini, siis kindlasti pühapäeviti olen ma ujumas käinud juba sellest ajast, kui pärast eriolukorda ujulad lahti tehti, seega see juba oligi harjumus, 3x nädalas jõusaali sai aga harjumuseks eratreeneriga. Pärast oli kuidagi imelik vähem käia :D

Ma käin saalis hästi hilja, osaliselt seepärast, et olen paadunud öökull, öösiti aktiivsem (ja pärast trenni jään oluliselt paremini magama, mis on ka oluline, sest elama pean ma ju ikkagi lõokeste ehitatud maailmas), osaliselt koroona pärast, et inimesi võimalikult vältida. Ma ei suuda näha erilist rahvakogunemise ohtu, kui treenin hästi ventileeritud saalis, kus peale minu on 4 inimest veel, needki kusagil kaugel seina taga. Jõusaal, kus ma käin, on selline hästi sopiline. Pindade deso enne ja pärast käib asja juurde ka ilma viirusteta. Nii et hoian pöialt, et vähemalt jõusaalid jäävadki lahti, kui ka rühmatrennid peaksid ühel hetkel kinni kukkuma. Mul on seda tõesti praegu vaja, arvan, et ma pole ainus.

Kurtsin Sõbrale, et saali muusikaline taust ajab mind hulluks. Asi pole žanris, sest õnneks pole see õnts-õnts-õnts tüüpi õudus (mis on kõige olulisem põhjus, miks ma rühmatrenne isegi ei kaalu), vaid pretensioonitu raadio-popp, probleem on selles, et selle kanali A-listis on vist 5 laulu, B-listis 10 laulu. Ma lugenud pole, aga umbes nii. Mis tähendab, et ma jõuan trenni jooksul kõiki laule kuulda vähemalt kaks korda, mõnda A-listi laulu ka 3x. 3x nädalas trennis käies jäävad laulud hiljemalt teise trenni lõpuks pähe. Tulemus oli, et eelmisel nädalal tabasin end sellelt, et mul ketrasid kolm A-listi laulu peas ilma trennita.

Ühesõnaga, mul käisid päkapikud ja tõid mulle eriti vinged mürasummutajaga ja hea bassiga juhtmevabad kõrvaklapid ja minu trennide muusikaline taust läks oluliselt paremaks!

Käisin terve esimese koroonalaine ajal ja suvel palju pikkadel kõndidel. No sellistel 20-kilomeetristel. Seetõttu on mul Spotify's umbes kümnetunnine playlist "130 BPM". See on hea aeroobse treeningu tempo, mis otseselt kiirkõnd ei ole, aga mida annab tunde hoida ja annab tempoks 10 min/km. Seal on lood vahemikus 125-135, žanrilt seinast seina, diskost britpopini, progest metallini. Sest tuju võib ju erinev olla. Ühesõnaga, kui keegi soovib umbes selles tempos muusikat, näiteks kõndimiseks, siis võib siia kiigata, jagan lahkelt.

Hetkel on seal küll ka mingis teises tempos raskemat metalli, sest avastasin, et kangi tõsta ja suruda on jube hea vihase muusikaga (aga isoleeritud harjutustele tahaks taustaks midagi leebemat), hetke parimad jõutõmbe laulud on Motörheadi "Ace of Spades" ja Metallica "Master of Puppets", nii et lisasin need sinna listi, aga kuna need kõndimiseks hästi ei sobi, teen ilmselt varsti uue, jõusaali-listi.

Järgmisel nädalal kirjutan arvatavasti juba allasajasena!