Tänane number näitas 105.4 kg, mis on 0.7 kg vähem kui eelmisel laupäeval.
Ma sain teada, et mu magu on kokku tõmmanud. Täpsemalt - hakkab ilmselt võtma normaalmõõtmeid, võrreldes ülesöömise aegadega. Mäletamist mööda läksin kaalulanguse aeglustamiseks algkaloraaži peale, sest teadsin, et neid koguseid ma suudan "hävitada", kuna algusaja -10% oli sama suur.
No... raskelt läheb, ütleme nii. Oluliselt raskem on kui juulis.
Tegelikult ma ei ole mingi draamakuninganna, et ägisen portsjonite suuruse peale, kuigi tegu on kõigest 10% erinevusega. Selles mõttes, et 1 gramm õli, 5 grammi pastat või 10 grammi liha ei ole kuigi oluline vahe. Aga suurem osa Fitlapi retsepte sisaldab ka vabavara või puuvilja. Minu kaalukategoorias muudab see mahtu märkimisväärselt. Kuhugi maale saab vabavara vähem panna, aga mitte lõpmatuseni, roa "loogika" kaob ära, rääkimata tervislikkusest.
Ning, jaa, ma juba kasutangi rasvasemat liha ja piimatooteid, olen algusest peale kasutanud, sest ma pole lahjematest toodetest kuigi suures vaimustuses. "Lahjad piimatooted" on nii minu kui Sõbra elamises ammu olnud sõimusõna, piim peab olema ikka "päris" ja jogurt tummine.
Ma suutsin esmaspäeval oma maole haiget teha. Mu viga oli, et toiduvahe läks liiga pikaks, mistõttu sõin õhtul hilja korraga õhtueine ja vahepala. Mõlemas juhtus sees olema õun (magustoiduna), mistõttu oleks ma idee järgi pidanud sööma kokku üle poole kilo õuna (lisaks muule). Ja sel hetkel ei olnud mul kodus ka midagi, millega õuna asendada, õigemini ei tulnud mulle sügavkülmas olevad marjad meelde.
Ma ei suutnud sellest pooltki süüa, sest mulle füüsiliselt enam ei mahtunud sisse, kõht valutas ja paha oli olla. Järgmisel hommikul ajas paljas mõte hommikusöögist iiveldama, mõtlesin, et söön selle siis, kui magu enam ei protesteeri. See juhtus kl 16. Ja veel 24 h hiljem ei suutnud ma vettki juua ilma, et oleks tekkinud tunne, et magu on liiga täis. Ehk siis - ma sõin mahuliselt liiga palju ja venitasin mao välja. Kava järgi toitudes.
Oma suurte õgimishoogudega on mul selline asi varem õnnestunud vist kahel korral.
Sellest saingi aru, et magu on ilmsesti mõõtmetelt tagasi tõmmanud, sest tegelikult ei olnud selle pooleteise eine kogumaht (koos õunaga) suurem kui ma olen ära hävitanud nii mõnelgi oma varasemal õgimishool. Päris ausalt öeldes olen ka oluliselt suuremaid koguseid söönud. Ka hilja õhtul. Aga enam ei suuda, füüsiliselt.
Mõtlesin ja mõtlesin ja välja mõtlesin, milles iva. Et kuidas on võimalik, et Fitlapi suurte toitudega on magu ikkagi normaalmõõtmetesse hakanud minema. Ma söön fitlappides kolm-neli selget toidukorda, mida ma varem ei teinud. See tähendab, et magu jõuab tühjaks minna - aga kuna mitte liiga tühjaks (nagu mul vanasti palju juhtus, kui toidukordade vahesid liialt pikaks venitasin), siis ei hakka ma seda arutult täitma, pealegi on nüüd ju kindel limiit ees. Ja kuna fitlappides langeb toidu kogus tasapisi koos kaaluga, siis magu võtab samamoodi järk-järgult järele.
Hurraa!
Aga ma nüüd ostsin koju viinamarju, et saaksin järgmisel korral, kui jälle puuviljad "magustoiduks" on, midagi energiatihedamat süüa. Ei tahaks maole rohkem haiget teha, on teine niigi kannatama pidanud mu pärast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar