3. Hüpotüreoos.

Unustasin eile oma "päris ametliku" kaalumise ära, nii et läksin hoopis täna kaalule. Numbriks tuli 109.5 kg, s.t. kilojagu vähem kui "poolametlikul" kaalupäeval teisipäeval, aga ma otsustasin seda mitte kirja panna ja võttagi seekordse "ametliku" numbri järgmisel teisipäeval.

Põhjuseks see, et käisin eile lümfiteraapias, mis, teadagi, tähendab metsikut-metsikut vee väljutamist. Mulle tundub kuidagi vale võrrelda kaalu "veest tühjana" ja "keskmiselt vesisena". Õigupoolest juurdlen viimasel ajal üldse selle üle, et ehk peaks end hoopis korra kuus kaaluma hakkama.

Mu kehal on nimelt paar omapära, mõni ütleks, et haigust, ma nimetaks neid rohkem seisunditeks, sest nad on püsivad ja välja neid ravida pole võimalik, ainult sümptomeid kontrollida. Igatahes teevad need kaalulangetamise tähenduses "keharasva põletamine" jälgimise keeruliseks, sest kõik need põhjustavad veepeetust.

Üheks omapäraks on näiteks hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus. Võtan küll keskkoolist saati tablette, aga sümptomid pole kunagi päris ära kadunud. Alatalitlus paneb keha päris korralikult vett kinni hoidma ning aeglustab pisut baasainevahetust ja seega ka kalorivajadust (mis on üks väga mitmest põhjusest, miks ma oma kaloraaži -10% peale viisin).

Et milles aeglasem ainevahetus seisneb? No näiteks õppisime koolis, et inimese normaalne kehatemperatuur on 36.6 kraadi. Minul on pikalt olnud harilik kehatemperatuur 36.3. Ei ole suur vahe, aga kui mõelda, siis see teeb kokku päris mitu kalorit, mille mu keha põletamata jätab, kuna ta ei soojenda 110 kg massi 0.3 kraadi jagu 24h jooksul. Teiseks on minu rahuloleku pulss keskmiselt ikka olnud nii 50 kandis - ja ma ei ole tippsportlane...

Ka näiteks igasugusele dieedile reageerib mu keha aeglasemalt. Näiteks kunagi lugesin ausalt ja hoolikalt punkte, aga esimesel nädalal ei liikunud kaal kuhugi ja teisel nädalal langes 0.3 kg. Kolmandal nädalal leidsin, et kuna tulemusi niikuinii pole, siis pole mõtet ka punkte hoolikalt jälgida - ja kaal langes 3kg. Tujust-ära-oleku-nädala tulemused ilmnesid neljandal nädalal, kui väga motiveeritult jälle hoolikas olin, pisikese plussina.

Samas töötab see ka teistpidi, paar aastat tagasi, kui olin pikalt ühes kaalus olnud (juhuslikult samas, kus ka hetkel olen), olin tugevas stressis ja sõin nädalaid järjest kaloreid tugevalt üle, aga kaal püsis paigal. Kuni siis kahe kuu pärast, kui enam stressisöömisega ei tegelenud, vaid sõin normaalselt, tuli kahe nädalaga 6kg juurde - ja jäigi püsima. Püsis kuni selle aastani.

Lisaks siis vesi, mis võib suvalisel ajal kehasse pidama jääda. Osaliselt allub normaalsetele faktoritele (tsükli faas, stress, soola ja suhkru söömine), vahel aga ei suuda ma mingit loogilist põhjust leida, miks vesi ei liigu või, vastupidi, järsku liikuma hakkab.

Ütleme nii, et säärane pika viibega reageerimine on varem mõjunud pehmelt öeldes demotiveerivalt - lühiajaliselt võttes ei anna kaalunumber mulle tegelikult mingisugust adekvaatset tagasisidet üleliigse keharasva kadumise suhtes!

Sel kevadel muutusun oma arsti "lemmikpatsiendiks", ütlesin, et vereproov võib mul ju normis olla, aga mu isiklikul hinnangul on alatalitluse sümptomid süvenenud ja tuleks siiski ravimi doosi tõsta. Doktor arvas, et kuna vereproovi tulemused on normi alumise poole peal, siis eks võib ju proovida. Ja, tõepoolest, kevadest alates on muud sümptomid leevenenud, mu kehatemperatuur on tõusnud 36.5 peale ja rahuloleku pulss on juba 57! Natuke veel ja hakkan standardseks! Ka kaalunumber reageerib igasugustele dieetimistele ja patustamistele kiiremini. Veepeetus kipub ainult veel kimbutama.

Õnneks kaasneb minu kõrge vanusega teatud rahu. Kuna mul on pikk eesmärk ja aega küll, lisaks korduvatest kaalulangetamise katsetest kogemus, et mu kehal on kombeks säärast viibega tagasisidet anda, siis suhtun asja üsna stoiliselt. Kedagi mul petta pole vaja ega mõtet, kellegi "ees" ma kaalumas ei käi, ainult siia panen numbri kirja ja keegi teine seda ei näe. Ma ise ju tean, kui palju ma energiat kulutanud olen ja kui palju sisse söönud.

Füüsika vastu ei saa - kui kaloreid on sisse söödud vähem kui kulutatud, siis keharasv peab põlema. Kuna ma mingi metshaldjas pole, siis ei hakka ma uneleva pilguga väitma, et elan valgusest ja õhus leiduvast õietolmust ning konverteerin seda puhta müstikaga ATP-ks. Seega, kui ma söön kaloreid sisse vähem kui kulutan, siis on ainus võimalus, et keha kasutab rasvavarusid, hoolimata sellest, mida kaalunumber näitab.

Kui kaalunumber praegu ei reageeri, küll ta siis reageerib nädala või paari pärast. Võib-olla kolme või isegi nelja pärast. Aga kindlasti reageerib.