52. Katki.

Kaalu- ja trennirindel läheb kenasti. Kaal on 83.6, ilusasti puhvri sees. Trenni teen nüüd uue kava järgi - palusin treeneril uue teha, et rõhuasetust pisut muuta. Ma siin viimasel ajal hirmutan mehi oma õlavöötme ja käsivartega. Kui käed rinnal risti panen ja peeglisse vaatan, ehmatan ennast ka, mis seal salata. Aga kõige rohkem "pihta" saanud ala, s.t. reied ja tagumik, ei taha treenituselt kuidagi järgi jõuda. Nii et timmisime pisut kava ja koormuseid ja ma nüüd kasvatan aktiivselt reisi ja tagumikku - alasid, mida naised üldiselt kahandada tahavad...

Aga muidu olen ma päris tõsiselt katki läinud. Lagunemine algas enam-vähem siis, kui ma "kõigest" ülekaalu jõudsin. See kuu aega tinderdamist aga andis kabelimatsu.

Kui suurt kaalu kaotada, siis inimeste reaktsioonid käivad suhteliselt selgete lainetena. Esialgu toimub Lamborghini-efekt* ja keegi ei saa midagi aru. Siis saabub faas, kus inimesed näevad, et mingi vahe on, aga päris täpselt pole kindlad, millest see tuleb - siis hakkab sadama komplimente riiete, soengu, meigi, ehete jne kohta. Või saad lihtsalt teada, et sa särad. Ja siis saabub faas, kus kaalukaotus on nii ilmselge, et sellest saab iga pime ka aru ja seda pole enam võimalik varjata. Sel hetkel muutub kaalulangetaja keha avalikuks objektiks. Umbes nagu Rail Balticu projekt, mille kohta Kõigil on Oma Arvamus, mida kindlasti ja ilmtingimata Peab kõvahäälselt ja ühemõtteliselt väljendama.

Ühtlasi hakkad sa teada saama, mida su välimuse kohta on seni arvatud, aga viisakuse pärast pole öeldud.

Komplimendid stiilis "sa näed nüüd nii hea välja" või "see ei saa olla sina, sa näed ju nii hea välja, ma ei suuda seda uskuda" või (toetusgrupi klassika) "sa näed 10 aastat noorem välja".

See võtab kukalt kratsima, et kuidas täpselt ikkagi reageerida... ma ju saan aru, et teine mõtleb hästi ja tahab teha komplimenti, see on temast äärmiselt kena, ma hindan seda väga, ausalt ka. Lihtsalt et säärase "enne-nüüd" võrdluse vormis komplimendiga annad sa paratamatult hinnangu minu keha endisele suurusele. Mina aga olin enne oma kehaga rahul ja võin, käsi südamel, öelda, et ma ei oleks oma välimuse pärast õnnetu, kui endisesse suurusesse tagasi jõuaks. Mu keha mõõtmed on teised, aga see on endiselt seesama keha, mis enne. Mina ise selle keha sees olen täpselt sama inimene. Seega on kommentaarid "endise" keha kohta kommentaarid minu praeguse keha kohta. Ega teadmine, et ma enne su arvates ei näinud hea välja, ei riiva praegu vähem kui oleks riivanud enne. Ehk siis - kui sul enne ei jätkunud komplimente mu keha kohta, palun ära alusta ka nüüd. Sa suutsid enne oma arvamust enda teada hoida, sa suudad seda ka nüüd.

Mõni aeg tagasi sain kerge vaate sääraste kommenteerijate mõttemaailma, kui ühe oma FB pildi kommentaariumis mainisin, et kaalun sügisest enam mitte koori tagasi minna, sest ma ei jaksa kuulda kommentaare oma keha kohta. Aasta tagasi, kui ma olin poole kaalust kaotanud, juba käisid kaks lauluõde sõna tõsises mõttes igas jumala proovis mu välimust kommenteerimas komplimente jagamas. Siis aga ei olnud vahe visuaalselt nii suur, sest ma alles alustasin trenniga. Ma olen piltdelt näinud, et tohutu vahe tekkis just sellega - isegi, kui ma talvel säilituses olin ja kaal ei langenud, muutus keha väga kiiresti. Kui minu keha kommenteerimine komplimentide tegemine oli nii pidev juba aasta tagasi - ma ei taha isegi ette kujutada, mis see nüüd veel oleks. Pildi all kommenteeris üks mainitud lauluõdedest siis, et oli ilmselge, et ma nägin vaeva (ei näinud) ja "oleks veider jätta kommenteerimata". Kui ma siis küsisin, et millest täpselt oli ilmselge, et ma näiteks murtud südame pärast kolm kuud söömata ei olnud (nagu mul mõned aastad tagasi juhtus, kui ma ka 15 kg väga kiiresti alla võtsin), sest ma päris kindlasti ei rääkinud koorist kellegagi oma kaalulangusest ja selle põhjustest, vastas ta, et on inimeste loomuses kommenteerida teiste keha ja "sa ei saa inimeste suid sulgeda".

Selle tulemusena muidugi sai otsus küpseks, sest suid ma tõesti sulgeda ei saa, aga valida saan - ja päris kõik siiski ei kommenteeri. Samuti saan ma näiteks minna uude kollektiivi, kus mu endisest suurusnumbrist midagi ei teata.

Nagu aga ütlesin, siis kabelimats tuli tinderdamisega. Pannes end avalikult vallalisena väljanäitusele, hakkas paratamatult tulema kommentaare mu keha kohta. Meestelt.

Tulemus on, et kui 125-kilosena olin ma oma kehaga rahul, sest ma olin paks küll, aga kurviline, selline suur liivakell, siis nüüd olen ma oma kehaga kapitaalselt tülli läinud. Ma tunnen, et mu keha on nüüd rikutud. Mul ei ole enam kurve, mu õlad on liiga laiad, mu jalad liiga lühikesed, rindu pole enam üldse. Mu keha on liiga lihases ja samas liiga lodev. Mu rinnad on liiga pehmed. Mul on nahk suureks jäänud - näha seda pole, aga katsudes tunda küll. Ma ei suuda leida oma keha juures enam mitte midagi positiivset. Ja üldse olen ma liiga raske. Aga kui ma alla võtaksin, läheks ma veel sirgemaks ja lodevamaks ning nahk jääks veel suuremaks.

Veel jaani-järgses postituses kirjutasin, kuidas kannan õlgu paljastavaid kleite ning demonstreerin oma lihaselisi sääri. Nüüd kannan ainult kolm numbrit suuremaid teksaseid ja hoodie'sid, kui ilm vähegi lubab, kannan ka suuri päikeseprille. Ma lihtsalt ei taha, et inimesed mu keha näeksid. Ma muutuksin hea meelega päris nähtamatuks.

Sest inimeste suid ma sulgeda ei saa ja oleks veider jätta minu keha kommenteerimata. Aga ma ei jaksa enam.

Depressioonist välja ronimise kõige suurem ja olulisem osa oli mitte enam hoolida teiste inimeste Arvamustest. Päriselt ja tõsiselt saata kõik kukele, kasutada aktiivselt "keskmise sõrme mudrat". Sellega tegelesin ma aastaid ning see tõesti andis tulemusi, minu enesekindlus ei olnud sugugi teeseldud.

Ainult et kui ma läksin kategooriast "paks" üle kategooriasse "lihtsalt suurepoolne", hakkas Arvamusi igast suunast sellise laviinina peale sadama, et ma enam ei suutnud. Panna end säärases niigi haavatud olekus vabatahtlikult veel lihaletti oli ikka Väga Vale Samm, otsesõnu minek vihma käest räästa alla.

Ja nii olengi ma selles punktis tagasi, et peab hakkama otsast peale kõike uuesti üles ehitama.

Suure kaalu langetamine ei ole minu jaoks olnud ainult lilled ja liblikad.

*Kui ostad Lamborghini ja 1000 EUR hinnast alla saad, siis see on väga tore, sest 1000 EUR on väga suur summa... aga erilist vahet ju tegelikult pole.

-----------

Kaalulangetajate alamreddit on sarnaseid teemasid täis, ainuüksi täna on neid mitu postitatud: 1, 2, 3. Nii et ma ei ole ainus, kellel on raske leppida, et inimestel on veider mu keha mitte kommenteerida ja nende suid ei saa sulgeda.

Varasemast ajast teema, mida ma võiksin põhimõtteliselt praegu kirjutada.