Mul sai laupäeval aasta Fitlapi kava ostmisest ning blogisissekanne on viiekümnes. Selle aastaga olen kaotanud kolmandiku oma kehakaalust - tänane number näitas 83,3 kg, mis on 2/3 125-st.
Ja ma arvan, et aitab nüüd küll.
Ütlesin küll, et teen 79,9 ära, aga ma ei viitsi rohkem. Ma tean, et olen kaalunumbris, millest teised alustavad, aga ma ei näe enam mingit põhjust langetada. Kes teab, võib-olla muudan ühel hetkel meelt, aga praegu lähen pidulikult säilitusse.
Selle aastaga olen õppinud päris palju. Eelkõige seda, et töö enda vaimse tervisega, mida olen üle kümne aasta süstemaatiliselt teinud, on töötanud. Ma olen kaalukaotuseks kasutanud täpselt samu võtteid, mida depressioonist välja ronimiseks. Tervislike valikute automatiseerimine ja lihtsaks tegemine, harjumuste loomine, üldse kogu protsessi "taustale viimine". Kaastunne enda vastu, enese kuulamine, pisiasjade märkamine ja väikeste võitude tähistamine.
Mu eesmärk ei ole tegelikult kunagi olnud kaalukaotus või mingi konkreetne number, mu eesmärk on algusest peale olnud õppida sööma nagu normaalne ja terve inimene. Õppida ära tundma küllastumist ja täiskõhutunnet, aru saama, millal mul on nälg, vahet tegema erinevatel nälgadel.
Ma ei ole kõiki neid asju veel kaugeltki seljatanud. Aga põhiline on, et ma ei karda enam, et ma kapitaalselt "reelt maha kukun".. Ma olen endale loonud uued harjumused, mida ma naudin ja mis toetavad praegust kaalu. Natuke siit-sealt teinekord ikka midagi logiseb, kahtlemata. Aga tervenisti - ei. Neid väikeseid püsivaid muudatusi on selleks liiga mitu olnud. Tõenäosus, et need korraga logisema löövad, on minimaalne. Nüüd tuleb ainult samamoodi jätkata.
Ma olen ka südamest tänulik Fitlapi loojatele ja meeskonnale. See kava on täiesti geniaalselt üles ehitatud! See, et kõik toidukorrad on tasakaalus ja et kiired süsivesikud on elimineeritud. Kui seda kasutama õppida ja aru saada, kuidas see toimib, võib üsna julgelt ka kavast kõrvale kalduda. Rahulikult, tšillides.
Õigupoolest ei ole ma juba tükk aega päriselt kavas, vaid toitun Fitlapist inspireeritult. Näiteks söön ma arbuusi põhimõtteliselt vabavarana. Alguses kaalusin välja, aga siis jäin mõtlema, et kui tõenäoline ikkagi täpselt on, et ma hakkan kunagi rääkima juttu, kuidas ma võtsin 41,7 kg alla ja võtsin selle tagasi arbuusi söömisega.... Ette tuleb vaadata, sest et arbuus on suhkur, seega peab peale passima, et veresuhkur liiga kõikuma ei hakkaks. Ma selle leevendamiseks söön pähkleid kõrvale - need kaalun välja (retsept "arbuus ja pähklid). Aga kuna ma tean, et veresuhkru kõikuma löömise võimalus on olemas ja tean ka, kuidas selle "vastu" saab (minna kavasse tagasi!), siis ma ei karda.
Peamine saavutus on see, et ma olen saavutanud rahu.
Nagu ütlesin - enne ma enne-pärast piltidega välja ei tule, kui olen tõestanud, et suudan kaalu rahulikult vähemalt aasta jagu säilitada. Nii et aasta pärast vaatame uuesti.
Aga praegu üks niisama pärast-pilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar